1. ülesanne
Kontrolli ÕS-ist, kuidas sõna õigesti kirjutatakse ning kirjuta korrektsed sõnad oma ajaveebi.

varrukas, kanarbik, apelsin, mandariin, krokodill, president , röntgen , anekdoot - , detektiiv ,arhitekt, brikett , taburet, kotlet, pankrot - ,garaaž, garderoob - , psühholoogia, draama , kandidaat , kompvek, traagiline , hubane , kiirkäija, minia, treial , revolutsioon , materjal, linlane , professor , režissöör, vargsi , müüja, finiš

Kirjuta 10 veaohtliku sõnaga ajaveebis laused.
Laused :
1.Linlased elavad linnas .
2.Minu tuba on väga hubane.
3.Paljudele lastele meeldib kompvek.
4.Kui ma finišisse jõudsin ei olnud ma mitte kolmas , vaid teine koht .
5.Ma olin kümnes kandidaat .
6.Meie eesti keele õpetaja andis meile materjali ette ja me pidime seda tegema .
7.Mõrva uuris detektiiv .
8.Auto müüja müüs mulle vale auto .
9.Ma sõin täna hommikul kodus mandariini .
10. Minu varrukas oli jumestuskreemist väga must , kuna ma olin varrukaga pühkinud oma nägu .
2. ülesanne
Kirjuta ÕS-ist välja, millise tüüpsõna eeskujul tuleb järgmisi sõnu käänata või pöörata. Selleks kliki märksõna kõrval olevale numbrile. Kääna tüüpsõna abil antud sõna 3 esimeses käändes või pöördes. Selgita tundmatute sõnade tähendust.

Näide 1: laadima - tüüpsõna 55 (õppima) ja 57 (lugema)
laadima, laadida, laadin
laadima, laadida, laen
Näide 2: šeff - tüüpsõna 20 (paks) - ülemus, ülem, juhataja
šeff, šefi, šeffi

Sõnad: poogen, õudne, korsten, aldis, needma, vaaritama, teadma, teotama.
Millist sõna sobib kasutada vaid argikeeles? Koosta selle sõnaga lause.

1..poogen 1. <8: .poogna, .poognat> teatud suurusega paberileht; käsikirja v raamatu mahu mõõtühik.
2..õudne <11: .õudse> kohutav
3..korsten <8: .korstna, .korstnat>, korsten <38: .korstna, korstent>.
4.al'dis <34: .al'ti, al'dist; millele> vastuvõtlik, kergesti mõjutatav.
5..needma <63: .needa, nean (.neame ..), .needsin, .needis, .neetakse, .neetud>.
6.vaaritama <52> argi keetma, toitu valmistama. ▪ Vaaritab moosi. Vaaritas köögis päev otsa
7..teadma <63: .teada, tean (.teame ..), .teatakse, .teatud>. ▪ Tal on alati kõik uudised teada. Ma ei tea seda, ma ei tea sellest v selle kohta midagi. Teadis rääkida, et .. Minu teada on kõik korras. Tean seda inimest, aga ei tunne teda. Kõik olid teada-tuntud mehed. {Teab}→ oskab võõrkeeli. Kas muulased {teavad}→ tunnevad Eesti ajalugu? Tea(b) mis juhtus v mine (sa) tea, mis juhtus. Siin pole teab mis v ei tea mis mugavusi (erilisi). Ta polegi kes teab kui tark (mitte eriti tark). Irooniliselt: teada puha. Teadma+himu = +janu teadmishimu, -janu. Vt ka .teada .andma, .teada olema, .teada .saama, .teadev, .teadmata, .teatav, .teatud
8.teotama <51> solvama, häbistama, laimama, rüvetama. ▪ Naist teotavad sõnad. {Au ja väärikuse teotamine}→ auhaavamine.
LAUSE